Nabala

NABALA TEEMAL

28.01.2014 – Leo Vallner “Kavandatava Nabala looduskaitseala hüdrogeoloogilised tingimused”
09.06.2014Rein Perens “Vastuväited Leo Vallneri artiklile “Kavandatava Nabala looduskaitseala hüdrogeoloogilised tingimused” Vallneri_artiklist (87 KB)

19.05.2014 – Väljavõte Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse instungi protokollist nr 5 19. mail 2014   Valjavote_prot 5_19052014 (873 KB)
27.05.2014Eesti Omanike Keskliidu ettepanek peaminister Taavi Rõivasele EOK_ettepanek  (156 KB)
05.06.2014Rein Perens, Enno Reinsalu “Ekspertarvamus Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtmise võimalikkusest kavandatava looduskaitseala naabruses” Nabala_ekspertarvamus05.06 (433 KB)
05.06.2014Eesti MetsaseltsNabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega
09.06.2014Postimees, Teaduste Akadeemia soovitab peatada Nabala looduskaitseala loomise
18.06.2014Anto Raukase kommentaar “Rail Baltic sobib Nabalasse” Äripäevas  Raukas_Nabala_18062014 (214 KB)
28.06.2014Anto Raukase kiri “Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusest Eesti riigi ja eesti rahva vastu suunatud kuriteo ettevalmistamisel loodava mittevajaliku Nabala looduskaitseala näitel” riigiprokuratuurile Raukas_Nabala_28062014 (212 KB)
30.06.2014 – geoloog ja keskkonnaekspert Valter Peterselli artikkel “Küsimused Vabariigi Valitsusele seoses Nabala looduskaitseala loomisega” Petersell_Nabala_30062014  (44 KB)
02.07.2014Anto Raukas ei nõustu valitsuse Nabala looduskaitseala laiendamise plaaniga, Tallinna TV
03.07.2014Õhtuleht, “Akadeemik Anto Raukas soovitab peaministri nõunikuks nõid Nastjat”
29.07.2014 – Eesti Päevalehe lisaleht “Nabala Nõiaring”  NabalaNoiaring_2014  (621 KB)
13.08.2014 – Ühispöördumine seoses Nabala kaitseala moodustamisega  EMTEL_EETL _EBÜ_Nabala_13082014  (578 KB)

FAKTE NABALA LUBJAKIVIMAARDLA KOHTA

Vaata Tallinna TV Keskkonnanädala saadet (11.01.2014). Saates selgitavad akadeemikud Anto Raukas ja Jüri Martin ning Eesti Geoloogiakeskuse geoloogilise kaardistamise osakonna juhataja Kalle Suuroja Nabala lubjakivimaardla ja kaitseala loomisega seonduvat. Kohe pärast seda näete ülevaadet 7. jaanuaril 2014 Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt korraldatud fosforiiditeemalisest teadusseminarist.

NABALA-maardla+maeeraldised_Geoportaal_122013Nabala lubjakivimaardla (kliki joonisel) asub Harju ja Rapla maakonna piirialal ning on suurimaid ülevabariigilise tähtsusega ehituslubjakivimaardlaid Eestis (vt Maavaravarude koondbilanss 2012_seletuskiri (337 KB), lk. 17)

 

 

Tabel_ehituslubjakivi-tarbevaru-Harju+Rapla-maakonnasMaavaravarude 2010. aasta koondbilansi alusel moodustas Nabala maardla 38.8% Harju maakonna tarbevarust ja 56,7% Rapla maakonna tarbevarust (kliki tabelil).

Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

 

 

 

EEmaavarad
Täiendav info paekivi varude ning lubja- ja dolokivi kaevandamise kohta Eestis aastatel 2004–2010 on saadaval Eesti maavarade veebilehel

Nabala-maardla-varud_Harju-Rapla_koondbilanss-2012Ehituslubjakivi varu Nabala maardlas (kliki tabelil; “Eesti Vabariigi 2012. a. maavaravarude koondbilanss“, lk. 81 ja 86)

VARUD KOKKU (Harju ja Rapla maakond)
– aktiivne varu – 52,258 miljonit kuupmeetrit
– passiivne varu – 79,786 miljonit kuupmeetrit

 

See tähendab, et ilma täiendavate uuringuteta on Nabala maardlas lubatud kaevandada 52,258 miljonit kuupmeetrit lubjakivi.

Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik (Ta – aktiivne tarbevaru, Ra – aktiivne reservvaru). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020.
Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks (Tp – passiivne tarbevaru, Rp – passiivne reservvaru). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020.

NABALA MAARDLA EHITUSLUBJAKIVI MAKSUMUSEST
Vabariigi Valitsuse poolt 12.11.2009 vastuvõetud “Riigile kuuluva  maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärade” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/13353674) saab riik 01.01.2014 seisuga 1 kuupmeetri kõrgemargilise lubjakivi kaevandamisest 1.92 eurot ressursimaksu, seega Nabala maardla lubjakivi kaevandamisest teeniks riik ainuüksi ressursimaksuga vähemalt 100 miljonit eurot (52.258 miljonit kuupmeetrit x 1.92 EUR = 100.33 miljonit eurot). Lisaks saab riik maavara kaevandamisest veel vee erikasutustasu kaevandusvee karjäärist ärajuhtimise eest jm. makse.

MÄEERALDISED NABALA MAARDLAS

Tabel_Nabala-maardla-maeeraldiste-iseloomustusNabala ehituslubjakivimaardla piires on taotletud kaevandamist neljal mäeeraldisel (kliki tabelil).
NB! Alates 2009. aastast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverto.

 

 

 

 

NABALA LOODUSKAITSEALA LOOMINE
Nabala-LKA-(4650-ha)-vs-Nabala-maardla-(860-ha)_12201312. detsembril 2013 allkirjastas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus käskkirja, millega algatati 4650 ha suuruse (kliki joonisel) Nabala looduskaitseala loomine. Keskkonnaministri käskkiri põhineb Eesti Maaülikooli poolt 2013. aasta oktoobris-detsembris teostatud ekspertiisil “Nabala looduskaitseala moodustamise põhjendatusele ja kavandatavate piirangute otstarbekusele”. Algse ettepaneku Nabala kaitseala loomiseks tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus juba 04. veebruaril 2010. Tuhala Looduskeskus_ettepanek Nabala kaitseala moodustamiseks_04022010 (69 KB).

Nabala looduskaitseala moodustamisega ühel Eesti suurimal lubjakivimaardlal muudetakse keskkonnaministri poolt aktiivne ehituslubjakivi varu passiivseks, mis ei võimalda enam selle kaevandamist. Nabala maardla lubjakivivaru passiivseks muutmisega eirab keskkonnaminister teadlikult Maapõueseaduse § 62, mis ütleb, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada:
1) arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine;
2) arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine.

Keskkonnaministri tegevus on vastuolus ka  Vabariigi valitsuse tegevusprogrammiga, mis näeb ette “Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku majandamise”.

Paekarjaarid_kaevandamine_2012Lubja- ja dolokivikarjäärid (kliki joonisel), kus kaevandati 2012. aastal, Tallinna–Tartu maantee Kose–Mäo ehitatav teelõik ja Nabala lubjakivimaardla asukoht.

http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=11692