Kutsestandard

KOOSTAMISEL ON PUURIJA KÄSIRAAMAT 

Puurija käsiraamatus käsitletakse peatükkide kaupa geoloogiat (sh pinnased ja kivimid, nende omadused, stratigraafiline liigestus, geoloogilise informatsiooni kasutamine), hüdrogeoloogiat (sh põhjavee kasutusviisid, filtratsioonikatsed), geofüüsikat, puurmeetodeid (agregaadid, seadmed, instrumendid), puurlahuseid, puurkaevude rajamist, ehitusgeoloogilisi ja geoloogilisi uuringuid (sh välikatsed, geoloogiline kaardistamine, karjääride planeerimine), maasoojussüsteemide rajamist, puuraukude rekonstrueerimist ja likvideerimist, geodeesiat, ohutustehnikat, seadusandlust, ettevõtluse aluseid ja terminoloogiat. Puurija käsiraamat järgib ülesehituselt Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli puurija õppekava. Esialgsete hinnangute kohaselt on käsikirja maht 300 lehekülge.
Esmakordsel kõiki puurtöid kirjeldava eestikeelse käsiraamatu koostamisel ning retsenseerimisel osalevad rakendusgeoloogia asutuste ja ülikoolide spetsialistid, kes on seotud geoloogia õpetamisega ja/või omavad pikaajalist kogemust puurtööde korraldamisel. Abistavate materjalidena kasutatakse teistes riikides kasutusel olevaid tänapäevaseid käsiraamatuid.
Illustreeritud ja küljendatud e-raamat kuvatakse Eesti Geoloogia Seltsi kodulehel. Eraldi fail edastatakse Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolile ja Eesti Rahvusraamatukogule. Raamatukogus on ISBN numbriga varustatud käsiraamat piiranguteta kättesaadav välisvõrgust. Eesti Geoloogia Selts jagab käsiraamatut kõigile soovijatele ilma majanduslikku kasu taotlemata.
Raamatu tutvustamiseks korraldatakse esitlused Tallinnas, Kohtla-Järvel Pärnus ja Tartus, millest informeeritakse puurtöödega tegelevaid firmasid ja ametiasutusi.

KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOLI puurija (tase 3) õppekava (30 EKAP):  131837_puurija_431_kolmanda_taseme_kutseope_alates_01092013_2  (160 KB)

Õppekava eesmärgiks on anda õppijale teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad tal töötada puurijana, täiendada end erialaselt ja osaleda elukestvas õppes.

Õppekava õpiväljundid:
1) õpilane on võimeline rajama puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke ning rekonstrueerima, hooldama, likvideerima ja konserveerima olemasolevaid puurauke vastavalt tööülesandele;
2) õpilane väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;
3) õpilane järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;
4) õpilane on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.

Puurija õppekavale õppima asumisel hariduslikke piiranguid ei ole.

Õpingud kolmanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.
Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga. Kui kutseeksami sooritamine ei ole võimalik lõpetatakse õpingud lõpueksamiga.
Õppekava kontaktisik:
Erni Ajaots
Õppeosakonna juhataja
Telefon +3724875851, erni.ajaots@kehtna.edu.ee

PUURIJA, tase 3 (kutsestandardi tähis 07-26052011-3.4/1k)

PUURMEISTER, tase 4 (kutsestandardi tähis 07-26052011-3.5/1k)

ERIALA TUTVUSTUS
Puurija rajab setetesse ja kivimitesse puurkaeve ning puurauke. Puurauke vajatakse maapõue geoloogilise ehituse selgitamiseks nii geoloogilistel uurimistöödel, maavarade ja ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimisel ning maasoojuse kasutuselevõtul.

Puurija amet eeldab:
1) tehnilist taipu;
2) tugevat tervist ja head füüsilist vormi;
3) valmisolekut tööks meeskonnas;
4) karsket eluviisi.

Puurija oskab:
1) töötada puuragregaatidega, neid paigaldada, hooldada ja transportida;
2) kasutada erinevaid tehnilisi töövõtteid;
3) tõsta kvaliteetset puursüdamikku;
4) pumbata puurkaeve;
5) korrastada puuraugu ümbrust puurimise lõppedes.

Puurijad töötavad aastaringselt välitingimustes või kaevandustes maa all. Puurija tööga kaasneb müra ja/või uhtelahuste perioodiline valgumine rajatava puuraugu ümbrusesse maapinnal. Puurija töö võib vahel tähendada eemalviibimist kodust.

Kogenud puurija töötasu on tema töö vääriline.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

MÄEINSENERIDE KUTSESTANDARDI UUENDAMISEST

TTÜ Mäeinstituut kavandab koostöös kutseandjaga (MTÜ Mäeselts) mäeinseneri kutsestandardi abil geoloogia valdkonna (maavarade geoloogiliste uuringute) monopoliseerimist, sest mäeinseneri ja diplomeeritud mäeinseneri kutset on selle kutsestandardi järgi õigus saada vaid mäendusalase kõrghariduse baasil (vt Mäeinseneride profiilid ja kompetentsid koos. xls). Käesoleval ajal koolitatakse mäeinsenere vaid TTÜ Mäeinstituudis. Sellega kaasneb reaalne oht, et teiste kõrgkoolide geoloogia eriala lõpetanud diplomeeritud geoloogiainsenerid, kes on teinud seni Eestis valdava osa maavarade geoloogilistest uuringutest, tõrjutakse sellest valdkonnast välja. Samuti võetakse võimalus tegeleda maavarade geoloogiliste uuringutega ka nendel, kes asuvad õppima teiste Eesti kõrgkoolide geoloogia erialale.

Olukorra tõsidusest paremaks arusaamiseks alljärgnevad näited:
1) peale mäeinseneri kutsestandardi kinnitamist võtab Keskkonnaministeerium seisukoha (Enno Reinsalu sõnul väga reaalne), et näiteks maavarade komisjonis saab menetleda vaid neid uuringuaruandeid, mida on teinud isik, kes omab vastavat registreeringut (antakse välja ainult mäeinseneri kutsetunnistuse alusel).
2) Sarnane olukord kujuneb tõenäoliselt ka vastavasisuliste riigihangete puhul – hanke tingimuseks seatakse mäeinseneri kutsetunnistuse alusel välja antud registreeringu olemasolu.

Eestis on tegelenud ja tegelevad seni geoloogiliste töödega valdavalt TÜ diplomiga spetsialistid. Võrreldes TÜ ja TTÜ õppekavasid, on selge, et geoloogilisteks uuringuteks vajalike eelteadmiste osas pakub TÜ geoloogia osakond seni märgatavalt põhjalikumat õpet.

Geoloogiliste uuringute tegemise eelduseks on kivimite põhjalik tundmine (petroloogia), nende kirjeldamise oskus (petrograafia, litoloogia) ja baasteadmised erinevate geoloogia valdkondade tööde spetsiifikast (geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogia, maavarade õpetus, keskkonnageoloogia, ehitusgeoloogia jt). TTÜ MI õppekavas on need nõrgalt esindatud või puuduvad üldse. Geoloogilised uuringud eeldavad oluliselt laialdasemaid teadmisi, kui pakub TTÜ MI, kus antakse mäetehnika ja rakendusgeoloogia e. geotehnoloogia alast haridust. Geotehnoloogia (mäendus ja rakendusgeoloogia) on õpetus maapõue kasutamisest, millega tegeldakse tavaliselt alles peale geoloogiliste uuringute läbiviimist.

Seega ei saa kavandatav kutsestandard põhimõtteliselt reguleerida teise valdkonna (so maavarade geoloogia) tegevusi ja on oma praegusel kujul suunatud eelkõige konkurentsi piiramisele. Kutsestandardis nõutavad pädevused ei ole piisavad maavarade geoloogilise uuringu tegemiseks. Mäeinseneri kutsestandard ei saa reguleerida geoloogia valdkonna pädevusi kavandis nimetatud geoloogia ja geofüüsika erialal. Mäeinseneri kutsestandard võib ja peab sisaldama geoloogiliste baasteadmiste nõuet, kuid ei saa olla normatiiviks geoloogiliste uuringute teostamisel.

Mäeinseneride kutsestandardi arvamusküsitlus 15-21.01.2014 Kutsekojas
EGEOSe arvamus mäeinseneride kutsestandardite kavanditele EGEOS_arvamus_22.01.2014 (163 KB)
EMTELi arvamus mäeinseneride kutsestandardite kavanditele EMTEL140121-01_Kutsekoda_maeinseneri_kutsestandard (111 KB)

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

PUURIJA, tase 3 (kutsestandardi tähis 07-26052011-3.4/1k)

PUURMEISTER, tase 4 (kutsestandardi tähis 07-26052011-3.5/1k)

Valdkond: TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE
Kutseala: PUURIMIS- JA LÕHKAMISTÖÖD
Vastutav kutsenõukogu: ENERGEETIKA, MÄE- JA KEEMIATÖÖSTUSE KUTSENÕUKOGU
Kehtivad alates: 26.05.2011
Kehtivad kuni: 25.05.2016

Kutsestandardid koostasid Kalle Alasi (OÜ BalRock), Priit Ilves (MTÜ Eesti Geotehnika Selts), Peep Kildjer (MTÜ Eesti Geotehnika Selts), Rein Ramst (OÜ Eesti Geoloogiakeskuse), Heddy Riisma (Keskkonnaministeerium), Talvi Sarv (Keskkonnaministeerium), Kersti Türk (AS Infragate) ja Meeme Veisson (MTÜ Eesti Geoloogia Selts).

Väljundipõhise õppekava koostamiseks ja puurseadme operaatori õppekavarühma avamiseks 2014. aastal on Eesti Geoloogia Selts pöördunud Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli poole.

KUTSE ANDMISE KORRALDAMISEST

  • Kutsestandardi koostamine ja kinnitamine kutsenõukogus
  • Kutsekomisjoni moodustamine ja koosseisu kinnitamine kutsenõukogus
  • Kutse andmise korra väljatöötamine ja vormistamine, dokumendi kinnitamine kutsenõukogus
  • Vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajate kaasamine kutse andmiseks (täiendusõppe korraldamiseks ja kutsekompetentsuse hindamiseks)
  • Täiendusõppe programmide, hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalide koostamine
  • Kutse andja (õppeasutus või eriala-organisatsioon) valimine avalikul konkursil
  • Kutse andmise väljakuulutamise korraldamine ja kutse andmisega seotud teabe avalikustamine
  • Kutsetaotlejate kompetentsi hindamine, koolitamine, eksamineerimine ja kutsetunnistuse väljaandmine (otsustab kutsekomisjon)